Esmaspäev, 20. oktoober 2014

KAS TÕESTI, OLEN TERVE?

Vastavalt mind söönud bakterite iseloomule tuli AB-d manustada konkreetselt nädalaid, kuigi rinnakuluu oli juba kinni kasvanud ja igapäevaselt tugevaid valuvaigisteid väga vaja ei läinudki.

Mitte-puhkusel olev arst kontrollis, kas ikka on luud kokku kasvanud. See nägi välja umbes nii, et ta vajutas täie jõuga oma käte abil lihtsalt rinnakule. Midagi ei ragisenud, ebameeldiv tunne oli törts küll jah, aga meeldiv tunne oli, kui arst arvas, et kõik ok kinni kasvanud.

Kõhul olevast kolmest august on jäänud ainult armid.

Naba oli muidugi siniseid täppe täis: nabasüstid. Neid oli vaja vere vedeldamiseks, edaspidi on tabletid. Kuna nende nabasüstide medikamendi doos oli haigla jaoks "ebamugav" siis ... mõni õde süstis kaks süsti eraldi süstimisena, mõni aga lõi nagu naelu paku sisse, surtsti ja vsjoo...

Allergia punaste täppide näol polnud muidugi kuhugi kadunud, vähemaks jäänud kõigest. Esmaselt kasutatav hormoonsalvi kõrvalmõju on tihenenud karvakasv, seega peaks mul nüüdseks kasukas seljas olema. Teine kõrvalmõju oli rindade kasv meestel. Naisõdedel oli päris huvitav mind ülekere kreemiga määrida, kääride otsas pisuke vatitupsukenenene ... kreemiga. Kujutate ette, palju võtab aega täismehe vatitupsutamine? Loomulikult läksid varsti käiku kummikindad ja lihtsalt käed.

LISATUD: TÜSISTUSED
Nii umbes viimasel nädalal haiglas viibides hakkas mind häirima hammaste olukord: väga karedad olid, misiganes hakkas sinna kohe külge, telefoniga pilti tehes oli asi ka värviline. Kuna oli teada, et saan ehk varsti haiglast välja, siis saatsin foto ka nn oma hambaravikliinikusse, et appiii!. Aidati! "Noomiti" kah, et kui oleks veel hiljem saabunud siis oleks sahtel tühi olnud või oleks tulnud teha. Appi tuldi muidugi ka rahakoti tühjendamises, aga selle oleks ju minu asemel pidanu kinni maksma seesama põhjapoolsem haigla.

SÜGISEL hakkas tunda andma vasak käsi. Osa selle sõrmedest oli nö surinas. Nagu sipelgad jookseksid pidevalt. Kohati ei tulnud viisaka inimese kombel noa ja kahvliga söömisest midagi välja, sest vasak käsi tõmbus krampi ja siis tuli kätt vastu teravamat serva togida. Asi süvenes sinnamaani, et vasak käsi hakkas krampi tõmbama: sööd sina kohvikus praadi ja järsku vasak käsi viskab kahvli üle õla!?

No mis te arvate, mida kommentaaris raviv seltskond!? Vastus kõlas, et no nii umbes poole aastaga peaks see karpaalkanal tööle tagasi saama. Kui ei saa siis me VÕIME ju lahti lõigata, aga te ju teate, mida see tähendab eriti teile (loe: keda sööb mitu kurja bakterit). No ma siis ka lootsin, et poole aastaga asi laheneb, ei lahenenud. Selleks kulus laias laastus ca 2a, kui igapäevased krambid lõppesid. Neid krampe esineb siiani, õnneks vähemal määral.
"Positiivsust" on sellest vasaku käe jamast niipalju, et kui midagi toimuma hakkab siis vasak käsi annab alati eelnevalt märku oma "sipelgate" või tuimuse või valu või millegi muuga. Jõuab kiirabi teavitada ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar