laupäev, 11. märts 2023

 2023 märts
Ei tule mingit kevadet, lund sajab, külm, teed on libedad.

Määratud päeval siis idapoolsesse suurde haiglasse: teie kontakti isikud olemaiie koos mobilnõi number. Ma vastasin siis nagu seaduses ette nähtud: kohalik omavalitsus. Tädi kenasti selgitas, et ta ei saanud ees- ja perekonnanimest hästi aru ja ulatas paberi ja pliiatsi, et kirjutage, ta siis trükib sisse arvutisse. Ma jäin hetkeks mõtlema, et äkki kirjutaks Kohalik Omaviletsus, äkki saab aru. Ei hakanud tema niigi segaduses aju veel rohkem üle koormama ja selgitasin, et pole mingit kontaktisikut. Minu enda mobilnõid ta enam ei tihanud küsida, see oli juba süsteemis 00000000. Tõmbas paberil sellele veel juti peale. Paberid kausta ja riietehoidu.

Lift oli pisike ja eks seepärast vast tuligi kaua oodata. Mõnda vast petati sinna küll võitatud kingalusikaga. Osakonnas nagu tavaliselt, õdede "baarilett", juhuslikult minu arst kah kohal, tered ja nii edasi, arstilt kontrollküsimus, et kas vot see verevedeldaja on ikka võetud. Ma vastasin resoluutselt: EI! Tekkis piinlik hetk. Pinge sai maandatud, kui selgitasin, et ma pean ju 2022 lõpust alates teist verevedeldajat võtma ja see on võetud.

Väga hea! Palatites ruumi polnud, seega intensiivi jälgimissaali pikali. Kohe igasugu juhtmed ja kanüülid külge, 2x minutis üks tilk samamoodi. Ma siis uurisin, et miks te seda teete, kohe 30 min pärast olen alumisel korrusel mõõka neelamas klapi ultraheli tarvis. Nemad vastu, kord on selline.

Edasi järgnes tavapärane, sellest pole mõtet siin pikalt jahuda. Lõbusaks tegev tuimestus/narkoos sees ja üles tagasi, väideti, et kohe läheb paugutamiseks (elektriga rütm paika). Ei läinud midagi. Alles kaks tundi hiljem. Ma oleks saanud vahepeal Teamsi kaudu koosolekul osaleda, ei saanud ja passisin niisama.

Ja siis järsku, porgandi korjamise metallkorvis toodi utka. Keegi ei rääkinud midagi, mida ma sellega tegema pean. Mingeid kardinaid ette ei tõmmatud. Oleks mul kunstniku hinge siis oleks võinud ju keset intensiivi jälgimissaali teha võistukusemise häpeningi, aga teise seina ääre solevad vanamutid oleks vast selle peale kreepsu saanud.

Edasi läks nagu tavaliselt: anestesioloogi küsimused (milleks ma siis selle küsimustiku täitsin?) ja propofooli laks ning oligi signaal kadunud. Minu jaosk mingi a la 5 sek ja uuesti teie ilmas tagasi. Tegelikult oli kulunud vist pool tundi.

Mingit häirenuppu kuskil polnud, voodi liigutamise pult oli ka ära peidetud. Ma siis ajasin end kõikide nende voolikute ja juhtmetega istuli ja võtsin aknalaualt oma mobla, et mis kell on (peale taolist protseduuri tuleb 2h oodata). Oi jeerum, kohe hakkas kohale voolama igasugu rahvast. Ma tean, et nad kahtlustasid narkoosi järgset meeltesegadust. Isegi mu enda arst tuli kohale: kell on kaks! minge voodisse tagasi! Ei noh, kuhu ma siis veel läheks? Põiele? Mingi tilguti oli pandud ja ma pidevalt keerasin toda kinni, õde oli hädas, käi ja kontrolli kas ikka tilgub kaks tilka minutis. Ma lihtsalt ei soovinud, et põis voodis lõhkeb. Või siis teha kunstnikuhingeline häpening?

Lõppeks süda rütmis, 2h möödas, minge koju! Jope ja saapad pandi õkva voodisse (lina oli juba niikuinii verine). Aga kus püksid ja särk ja kampsun on? Need olid ära peidetud. Ja ega keegi ei öelnud ju ka. Ma siis lolli peaga ootasin ja ootasin kuni käratasin. OIH, öökapi sahtlis on! Hämmastav.

Sisuliselt ollakse klapid silme ees ja patsiendi vaatenurgast ei osata midagi teha. Ja ega ei kuulata ka.

Tuli oma eriala proff, minu kardioloog. Paberid pihus, parandas milligramme, nimetusi, edasised plaanid. Sain selle paberi endale kui mitteametlik dokument, ma olin igati nõus (kui kuskilt leitakse siis vähemalt uusimad andmed taskus). Kuni järgmise korrani.


Kuhu kirjutada toidu jagajale info, mis intensiivi voodinumbrile milline kandik toiduga viia? Eks ikka markeriga salfakale.

 2023 jaanuar
Tollest suurest põhja poolsest asutusest ei mingit signaali. Nagu oleks välja surnud. No egas siis midagi, tuleb ise neid tülitada: mõned teabenõuded (üsna totakas uurida, millise õigusnormi alusel keeldutakse patsienti ravimast).
Oi jeerum küll, milliseid toredait näitlemisoskusi seal keset Eestit Emajõe ääres ülikooli meedikutele õpetatakse. Üks vastus vahvam kui teine. "Juba järgmisel päeval otsustasime, et me ei ravi teid. Kuna teil mobiiltelefoni numbrit pole siis me ei anna teile teada kah, et ei ravi. Me suuname teid elukohajärgsesse raviasutusse". 

Kes teid ikka aitab, kui mitte perearst. Tema e-konsultatsiooni mitte ei vaadatutki. Ei mingit mõistlikku reageeringut tolle suure põhjapoolse haigla poolt.

Ega ei jäägi muud üle, kui otsida üles oma senine kardioloog, et kuhu asutusse ta siis lahkus tollest suuret põhjapoolsest haiglast. Leitud! Email ka vastuse saanud koos vastuvõtuajaga. Perearstilt uus e-konsultatsiooni dokument. Kõik toimis!


teisipäev, 6. detsember 2022

 2022 sügis
Pühapäeva hommikul ärkasin ja kohe oli selge, et süda rütmist väljas. Lõhub mis hirmus. No mis siis ikka. Vahepeal läks tunne paremaks jne ... ja siis tulid kiired tööpäevad ja siis nädalad, lõppeks kolleeg viis lõunapausi ajal kontorist EMO-sse.
SUUR JAMA: teil pole mobla numbrit. No litsuge numpad suvalisi numbreid ja küll saab hakkama. Saigi. 
Ei saanud. Kell 15.00 saabunud vereanalüüsi kohaselt oli edasine menetlus välistatud. Saan meditsiiniliselt aru. Seda räägiti mulle aga 18.45 ja viitega, et toome epikriisina paberi ja saate koju. 20.30 ei saanud veel koju: lihtsalt rebisin koos rinnakarvadega kleepsud ja juhtmed jne ja läksin väga palju tunde tagasi tühjaks saanud stangel tilgutiga vetsu.
Tulemuseks oli kohal turvateenistus, arst jõudis ähkides kohale oma A4 paberiga: jah, ta läheb koju. Lihtsamalt väljendudes alates 15.00 vedelesin niisama EMO-s, selmet keegi muu oleks abi saanud.

laupäev, 30. aprill 2022

 2022 kevad

Iseenesest polegi nagu midagi põnevat kirjutada. Imelikul kombel kulgesid asjad kirurgiga kuidagi väga libedalt: saatsin emaili, selgitasin olukorda, jätsin ära verevedeldajad, läksin kohale, tuimestus, lisaks tuimestust, sest skalpelli esimese lõike peale olin valmis tegema kaugus/kõrgushüppes maailmarekordi, oluliselt väiksem verejooks, kui varasemalt, ja olingi ühe jalaga. Paar kolm päeva. Nüüdseks asi korras.

Saatsin põhjapoolsele suurele haiglale emaili, et klge, arstid need ja need pole saatnud uut vastuvõtuaega, olen ju tagasikutsutu. Ükski arst ei vastanud. Üldmeililt tuli vastus, et no kui te ikka väga soovite siis palun siin on mingid ajad (eelmisel aastal saadeti kohe pikalt: minge perearstile). Otse loomulikult kõige olulisemat aega, so kardioloog, ei olnud. Vot selline võim on haiglal: tahab, ravib, ei taha, ei ravi. Maksumaksjal võiks samamoodi maksudega olla.

Aga eks paista ... mida sügisel kobisetakse.

laupäev, 27. november 2021

 2021 sügis

Sai jälle EMO-s käidud. Ühistranspordiga kohale. Kiirabil muudki teha.
 
Äärmiselt imelik oli see, et ootesaalis oli väga vähe inimesi, koos minuga vist mingi alla 10.
Nad on seal arenenud: järjekorranumbrit võttes saab ise valida: "valud südames, pea otsast ära, luumurd ja luuotsad kehast väljas, jne jmt". Ma siis valisin valud südames, mida nad olidki. Jälle pulss laes ja rütmitu, nagu eelmine suvi.
Ja siis hakka tõestama, et sa pole kaamel: keegi ei viitsi lugeda sinu eelmise suve EMO epikriisi A4 ühte lk ja sealtki vaid viite kuute lauset. Jahumisele kulus mingi pisut üle veerand tunni. Siis ootasin veel mingi veerand tundi: hiljem epikriisist lugesin, et eluohtlik olukord ja abi saabub 15 min-ga. Eelmise aasta suvel oli viide: abi saabub 5 min-ga, aga kui jahumisele kulub veerand ja rohkem tundi siis mis point sellel "abi saabub kas siis 5min või 15 min" on?

Seekord ei lastud ise jälgimissaali kõmpida, kohe raamile. Kleepsud külge ja oota. No need tegelased seal olid nõus minu poolt pakutavat eelmise aasta epikriisi lugema ja siis läks kiireks. Veeni süstivav seekord ei aidanud. Uuringule: tüüpselt veeni rahustavad ja "mõnusad" ained sisse, suu lahti ja teeme nüüd EHHO. Arst juba kahtlustas, et kas sai veeni liiga palju asju (ebameeldiv protseduur võttis rohkem aega): ma vastasin, et mulle tavaline protseduur ja harjunud, enam iga sondi liigutuse peale ei oksenda.

Ega ei jäänudki muud üle, kui ikka elektriga rütmi jmt. Too ruum oli nagu kosmosejaama juhtkabiin. Tuli väidetavalt arst, hakkas seletama, et nad süstivad kahte asja ja esimene tekitab eufooriat jne jne. Aga mulle oli ju juba midagi taolist vmt süstitud, mul juba oli väga lõbus olemine ja sai pisut lõõbitud arstiga. Tal kohe rõõmus meel, et täpselt tema tüüpi patsient. Ma ei tea, mida see tähendab.

Õde tuli süstaldega, et nüüd hakkame siis pihta, hüüdis arstile veel üle saali, et palju fentat süstime, et kas viiskümmend VÄ? Teine süst oli propofol (ma ei tea õigekirja). Ei saanudki hakata kümnest alla lugema, kui "tuli kustus". Oleks nagu 5 sek mööda läinud, kui tuli taas põlema pandi ja hakati uurima, et kuidas end tunnete. Ma vastasin, et ei tunne üldse, et süda lööks (see vastus neile väga ei meeldinud). Aga olemine on endiselt "meeldiv". 2h jälgimisruumis ja saigi koju. Hiljem epikriisist lugesin, et sain särtsu lausa 2x, nüüd haiglal suurem elektriarve.

Nalja saab ka ikka tavaliselt: eakal katus sõitis ja ta tahtis koos juhtmete ja voolikutega hakata jala koju minema (nii paarkümmend km). Vahepeal olid tal ka selged hetked ja see jutt (ei ropendanud) oli ikka väga koomiline. Väitis, et läheb Mustamäele korterisse (mida tal polnud), siis et lennujaama. Kui uuriti, et miks lennujaama: et läheb lennukiga koju. Ma siis kõvema häälega kommenteerisin (minu boksi õhukese kardina taga see trall käis), et üks punane pull annab tiivad. Selle peale minu monitor naerust piiksus ja vilkus punaselt ja ka personalil lõbus. Inimene sai lõppeks "teadagi mis" süsti ja edasi oli vana rahu ise.

esmaspäev, 6. september 2021

Hurraaaa

 2021 aasta pea alguses alustatud protsess eriarstide vastuvõtule on päädinud sellega, et täna siis saabus email (06 sept). Aga eks ikka karistati ka: kahe eriarsti ajad kattuvad (raske liikumisfunktsiooni langus ka) ja kardioloogi (kõige olulisem) aega üldse ei pakutud. Kardioloogi osas oli emailis umbes selline jutt, et otsige endale ise põhjapoolsest suuremast haiglast kardioloog. No eks ma siis võtsin ühe telefoni otsa, kes varasemalt ka minuga episoodiliselt on tegutsenud ja vastus oli üllatav: temal juba väga palju patsiente ja juurde võtta ei saa ja üldiselt on sama seis ka teiste kardioloogidega. Seega kardioloogid on selles haiglas otsas. Lahe!

Vaatasin varasema 10 aasta tagasikutsumisi ja mitte kordagi ei olnud vaja saatekirja ja nüüd 10 aastat hiljem hakati nöökima.

pühapäev, 5. september 2021

Sept 2021 ja vitsa andmine

 Sept 2021

Vitsa andmine on hetkel täies hoos ja oodata tuleb lihtsalt erinevaid vastuseid. Näiteks teabenõuded ja siis haigla andmekaitsespetsialisti selgitustaotlused jne. Viimase osas on johtuvalt seadusest aega 2 kuud vastata. Kujutage nüüd ette, et teie epikriise on niisama uurimas käinud kümmekond arsti, vastuste saamiseks läheb terve aasta (ei tohi panna mitut nime ühte avaldusse, hiljem saate ise ka aru, miks). 

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) tegelane muidugi laiutab käsi, et on jah vist pisut kõver seadus, aga midagi pole teha. Telefoni teel ärge nendega suhelge, udu kuubis. Ainult läbi teabenõude, nii sain oma valdusesse sekkumistaotluse vormi. Ootame siis haigla vastused ära ja siis paugutame AKI abil.

Vahepeal sai pisut suheldud ka perearstiga ja sealt suunalt tuli ainult positiivseid mõtteid/lahendusi. Mul on perearstiga väga vedanud. Aga eks kui on midagi positiivset siis on ka midagi negatiivset: kaks eriarsti (õigemini küll nende õekesed oma arulageduses) on pannud vastuvõtuaja ühele kuupäevale ja suht koht samale kellaajale. Aga mitte samas haiglas, pean (Töötukassa otsusega raske liikumispuue) jõudma ühistranspordiga teise linnaosa otsa. Ilmselgelt ei jõua ja nüüd ootab ees humoorikas ja põnev vaidlus, kes siis oma vastuvõtu aja ära muudab.

Vahepealsed "uuringud" on viinud selleni, et kardiokirurgi vastuvõtule saaks kohe septembris, aga kuna kardioloog on laisk ja pole vastuvõtu aega määratlenud (ega ta pole seda viimased 10a ise omal algatusel vast kunagi teinud) siis ei saa kummagi vastuvõtule. Pulmonoloogia on selles haiglas (põhjapoolse Eesti üks suurim) vist üldse välja surnud.

Erinevatel põhjustel tuli üle vaadata osalise töövõime eksprtiisi otsus (viimati määrati 5 aastaks) ja sealt ilmnes eksperdi arvamustest ikka väga palju jaburdusi, aga see oleks juba uus postitus ...

LISATUD: AKI vastus oli stiilis, a la "aasta alguses digiloos sobramine põhjustabki sügisel vastuvõtuaegade saamise". Loomulikult vaidlustasin. Loomulikult kuu möödudes saabub vastus, et pikendatud veel mingid kuud vmt.