KAS ONGI NÜÜD?

Hommikul kell 5 oli vist palavik, ei kraadinud, kogemused. 1g paratsetamooli. Kell seitse oli kõik ok, kell üksteist said vist kolleegid ka aru, et värisen.
Töö osas sai eesmärk täidetud selleks päevaks, muud asjad sõltusid kolleegidest, otsustasin koju minna.

Jõudsin kodus otsida kraadiklaasi ja veepudeli. Ja voodisse ma kukkusin. Külm, väga külm. Ja siis palavikukramp. Haiglas kogetud järelvalvega, kodus tuli ära kannatada (õnneks lühidalt).

Egas muud polnudki: uni, külm, uni, külm; tablet, vesi; külm, uni ... ja siis kuskil, järgmisel päeval ...
lausa kuuled, kuidas liigesed krigisevad (no ei ole nii vana vist), tinaraske on liigutada, kihvad harjamata.

Aitas perearst.

Aga kui see oleks olnud vana haiguse taastulek siis ... siis oleks blogi otsa saanud vist.

VAHEPEALNE MUU UURING, 2

Sai jälle haigemajas käidud. Eks ikka oma põhihaigusega seoses. Üks kõrvalprobleem, mis ei tohi süveneda, sest võib mõjutada põhihaiguse kulgu ja arst arvas, et vastava eriala spets peaks ikka pilgu peale viskama.

Eelmisel päeval olin saanud emaili, et kui on võimalik siis arst palub, et tuleksin varem. Kenasti kellaaeg ka pandud ja puha ning ka viide tõsiasjale, et miks pole nende andmebaasis minu mobla nr. Nad oleks tahtnud mulle helistada jne ... No tahtmine on taevariik, saad ikka seda, mida parasjagu saada on. Kustutasin nende andmebaasist oma numbri siis, kui ühe pikemat sorti haiglakülastuse tagajärjel hakkas minu moblale saabuma perioodiliselt sõnumeid mineraalide ja vitamiinide ostmiseks. No selge ... keegi levitas juba numbrit.

Ja otse loomulikult põrkusingi registratuuris poriseva täidikesega, et miks tema ei saa mulle moblale helistada. Miks inimesel peab mobla number olema? Kõik ei taha ja mõnedel on normaalne tööandja, saab ka erakõned töönumbrilt teha. Aga egas töönumber pole igale poole jagamiseks. No tädi torises ja torises ... minu ülimast apaatsusest tema torina osas sai ta üsna ruttu aru, et edasi pole mõtet poriseda. Näitas, millisesse kabinetti pean sisse saama ja arst kutsub.

No ja siis arst ... alul arvasin, et see inimene ei ole arst. Tavaliselt on neil mingid enamasti valged ürbid seljas, aga sellel arstil ... ehee ... nagu oleks erapraksise vastuvõttu sattunud. Algus oli paljulubav.

Ja siis nagu tavaliselt, tere jne .. istuge ... mõned täpsustavad nüansid saatekirja osas ja oligi arstil pilt selge, mis mul viga põhihaigusena ja milleks teise eriala arst oli mind tema juurde sattunud. Võttes arvesse inimese näos olnud emotsioone siis võis aimata halba. Õnneks selgus, et ma kohe surema ei hakka ... lihtsalt ta polnud enne nii halva kombinatsiooniga haiget näinud. Aga nagu ta positiivselt teema kokku võttis, küll saab hakkama.

No nii, mida siis järgnev uuring endast kujutab ja mida ma pean tegema ja kas ma peaksin enne midagi teadma, küsisin mina. Olge rahulik, kohe seletame ja ta ise paneb mulle kõik kirja, et ei ununeks. Näitab ka protseduuride kabineti ära. Arst leidis arvutist ka eelmise uuringu tulemused, keeras kuvari hoogsalt minu poole, kiirelt ja arusaadavalt selgitas, et näe, see number on täitsa ok, tervel inimesel on see selline, see kõver sinul on täpselt ok kujuga, nagu tervel inimesel. Suur hulk numbreid ja kõveraid said järsku väga selge tähenduse. Ja kõik see toimus loetud minutitega.

Tulevase uuringu osas pakkus arst välja kaks võimalust: kas maksan ise ja asi toimub juba ... oli vist järgmisel nädalal, või siis minu puhul on nõus Haigekassa tasuma ja asi toimub nii ca kuu hiljem. Rahaga probleeme pole, ajaga ka, seega teeme siis Haigekassa kulul.

Vahepeal oli ta jõudnud paberid vormistada, paari selgitava lausega sain täpselt aru, mitu kaablit ja kui kaua ma nendega pean ringi tatsama ja oligi kogu külastus. Ma olen enne ka kaablite ja aparaatidega ringi tatsanud, sh ka tööl ja poes jne, mul kama kakssada need võõristavad pilgud. Olen poes üht trügijat ehmatanud, et ettevaatust kõrgepinge!

Kogu kohtumine kestis kokku heal juhul mingi 15 minutit. Väga viljakas koostöö. Viimase aja üks positiivseimaid arstilkäike. 

Nüüd jääb siis kuu aja pärast too kahepäevane protseduur ...