kolmapäev, 12. juuli 2017

2017 ESIMESED UURINGUD

Algasid juba kevadel. Tundub, et jälgimisel olevate haigete osas on tehtud mingisugune otsus. Ravijärjekorda on tunduvalt pikendatud!

Aga eks sai siis oodatud ja õnneks tulemused südame osas muutunud ei ole. AGA kohe selgitas kardioloog, et kui soovin kirurgi vastuvõtule siis tema organiseerib jne jne ... no mida sa vatrad: eelmine aasta kestis kirurgi vastuvõtt loetud minutid ja soovitus oli elada enda klappidega. Niikuinii ei juhtu midagi.

Eks nad ole aru saanud, et see sugulase 5,...cm ja tema surm on mind vägagi teadlikuks teinud ja nad saavad äkki "vitsa" hiljem. Äkki saavadki?!

Arsti häiris vereanalüüsis üks näitaja, tellis mulle täiendavad vereanalüüsid ja ka ultraheli (sarnane sellele ... khm ... tehke püksirihm lahti ja laske lõdvaks). Nüüd on mul seega neljas eriarst kah tervist remontimas. Too neljas võttis mind vastu pärast tema enda vastuvõtuaega (mina tegin täpselt nii, nagu arst ise oli käskinud). Seetõttu polnud ju ka kabinetti ja teemad said räägitud kõrvalises inimtühjas koridoris. Mulle sobis, oluline, et saaks edasised plaanid paika jne.

Käesolev kevad ja suvi on olnud südamehaigele vägagi soodsad: on olnud üsna jahe. Seetõttu olen liikunud ise rohkem jala või siis ühistranspordiga. Hiljuti sõitsin esimest korda ka nn porgandiga pikema sõidu. Ülimugav! Odav kah, sest ma liikumispuudega töövõimetuspenskar.

Seetõttu olen aru saanud, et süda ei jaksa ... pigem jaksab veel vähem. Tulemuseks on ka mõningane kehakaalu alanemine. Mida nüüd täiendavalt aitab vähendada töökohaga seotud stress.

Nn põhiarsti viimases epikriisis on lõpupoole päris huvitavad laused. Eks kiiresti trükkimise vigadest saab ju aru, aga mõningad laused on vägagi paljutähenduslikud. Ühest neist võib aru saada, et ma ei ole enam jälgimisel. Seega ... vaata ise, kuidas hakkama saad. Teises lauses on täpselt risti vastupidi: epikriis on saatekirja eest. Ja mida patsient nüüd siis tegema peaks?