2015
EDGARILE kah rohkem jõudu ja jaksu.
Artikkel SIIN

Minul nii hästi ei läinud: jalast pole ju kasu, kui süda sinna verd ei saa pumbata, sest klapid hädised.

Natukene nalja ka...

Arst kuulab patsiendi südant:
"Nii ... Hea ... Hea ... Väga hea..."
"Doktor, mis on hea?" küsib patsient.
"Hea on see, et minul sellist südant pole."

2015 sügis EHHO, 2
Ei olnud osakond tühi remondiks elik müstikat (vist). EHHO tulemuste arutelu eel sai olukorda uuritud ja tundub, et endise personali kohvinurga asemel on nüüd patsientide puhkeruumi laiendatud.

Tulemustest endist kah: paigalseis. Selles suhtes paigalseis, et need ... ee ... mõõdud, suhted, jmt on samas olukorras, kui pool aastat tagasi. Kui ma ei eksi mälust siis juba pool aastat tagasi olid näidud nihkunud minimaalselt. Jäängi selle kriitilise cm mõõdu juurde kõlkuma?

Iseenesest head uudised.

Jäin mõtlema selles osas, et ... loogiline oleks, et meditsiinilise erihariduse saanud inimene ütleb oma patsiendile (nagu mina oma eriharidusega ütlen oma "patsiendile"), nüüd on asi selline, et tuleks lõigata, siis ... viimane mood on lasta kõike otsustada patsiendil. Paraku puudub enamus patsientidel erialane ettevalmistus. Ma saan aru sellest, kui pakutakse opi aega stiilis talvel on teie erialal niikuinii puhkus (ongi), aga et ... "saadame ankeedi kirurgile ja siis tema mingi a la poole aasta sees vaatab ja siis "eile õhtul" helistab, et venige kohale, homme vahetame kaks südameklappi ära".

Möhh?

2015 sügis EHHO
Esimene uuring augustis:
Mingi müstika toimub, kolmas korrus oli väga tühi ja vaikne (remont?). Vähe sellest, et minu järgi saaks kella õigeks panna, saab seda teha ka nüüd vast kardioloogi osas.
Milline väga meeldiv ... olek jne, leebus võiks ka sõna kasutada. Ilus ja proff ka.

Mis siis ikka, kleepsud külge ja ... tegudele!

No nalja peab ka saama: kleepsude külge ühendatud aparaat annab südametööst sellise, "surnuna sirge joone, elusana kena "tuksuva kõvera".  Järsku aga see joon oligi sirge (loe, patsient on surnud). Ma siis küsisin arstilt lõbusalt, et kas "jäigi seisma"? Vastus oli muidugi professionaalne (no eks pisukest naeru võis tuvastada), et EHHO kohaselt siiski tuksub. Selgus, et kleepsud lahti karvade küljest.

NII IGAKS JUHUKS
Varsti kohe ees lennukiga kihutamine, selline ca 2,5h. Konsulteerisin perearstiga ja aruteluga jõudsime sinnamaani, et nabasüstid vere vedeldamiseks pole sellise ja pikkusega reisi näol vajalikud.

Viimasel ajal on kahjuks esinenud mõned ... kiirema pulsiga hetked, mis on ebameeldivad. Samuti valusööstud nn ristluudesse, vasakusse jalga ja kanda.

Kui ma augusti esimese nädala lõpus ei postita siis exitus letalis  või pole veel kodumaale jõudnud.

Lennukiga kihutamise tõttu blogi otsa ei saa, tagasi kodumaal ja kõik OK. Homme EHHO ja uued uudised ...

LUGEMIST
Kes kavatseb südamehaigeks hakata või niisama huvitub südamemeditsiinist:
"Eesti südamekirurgia arengukava aastani 2020"

Südame siirdamisest eestlasele (Soomes):
http://novaator.err.ee/v/tervis/173fafd8-e949-4c99-8a61-612c3833f493/eesti-ja-soome-arstid-siirdasid-uheskoos-eestlannale-sudame

UNI ja HAMBAD
Otsustasin vana teemat enam mitte täiendada ja alustada uue peatükiga.

Eriti peaks see meeldima hambaremondifirmale, sest minu arvates tundub olevat tegu ühe hästi toimiva ettevõttega, mida ka ise soovitaks. Täna sai täitsa planeeritult jälle kohal käidud ja mõningase vestluse tulemusel ka sihid seatud. Arstil oli lausa pilt kuvaril, täitsa minu hambad olid.

No nii ... tuimestus, ei, proovime seekord ilma. Ja õkva augukese algesse ja valu. Aga alge olla nii väike, et seda küll hetkel lahti puurima ei hakka jne ... nonoh, mina pole arst. Ja kassanäed imet, ei olnudki rohkem aukusid ja nii edasi. Edasi hambakivi eemaldamine õrna käega. Ja kusjuures oligi õrna käega.

Igatahes, viis pluss värk.

UNE-ga on sellised sündmused, et nagu õde ütles, nii ka on. Maksimaalselt kaks päeva jätad vahele ja siis on jälle algusest peale harjumine kompressoriga. Vanemaid mul enam järsku pole, tuleb maal usin olla ja seetõttu see kaks ööd vahele jäigi. Unustasin aparaadi linna.

Aparaadil on üks hea funktsioon, so AHI näitaja. See peaks ajapikku kulgema alla väärtuse nr 5. Ühikuid ma ei tea.
Magamine näeb välja nii: mask pähe, ettevaatust väljaveninud (1 kuu kasutuses) pearihmadega, aparaat ise tuvastab hingamise (väga mõnus), voodisse teki alla, siis oota, kuniks nina hakkab sügelema maskis ... krabad pärast pikka võitlust maski peast ja sügad nina, hingad veel, sügad veel ... ja kell kaks öösel vaatad viimati kella ja ehk tuleb uni. Soe soovitus: kõrgematel AHI väärtustel hoidke suu kinni, hingake läbi nina.

Oluline on, et magad ülerõhu olukorras vähemalt 4,5h. See on mul ka õnnestunud. Lõppeks harjub kõigega. Väikseim AHI on olnud 0,7. Siis tekkis küll tunne, et see mask ja voolik on täiesti tarbetud, segavad magamist, sest ma magasin oma pikima une viimase ... 7a jooksul. Ja järgmisel ööl oli AHI väärtus 4,7. Lühike öö oli ...

Tavaliselt ongi nüüd nii välja kujunenud, so rütm, et miski hommikul kell 5 võtan maski ära (aparaat jääb ise seisma) ja magan tund kaks ilma. Need viimased on eriti magusad ...

ja energiat on ikka rohkem ... vägagi palju rohkem. See annab psühholoogiliselt palju juurde soovile liikuda, aga kuna füüsilise puude tõttu tervises liikumine keeruline siis tekib ka väsimus kiiremini, ja ka sügavamalt. Trepid, minge eest ära!

HUVITAVAT LUGEMIST ...


Artikkel ise siin (Bentall-lõikus), õkva Postimehest: "Regionaalhaigla arstid sooritasid edukalt üliharuldase operatsiooni"

Minul hüübimisega probleeme pole siiani olnud, aga mul veel mitraalklapp tahab ka järelkohendamist (loodetavasti ei pea välja vahetama) ja SA ei tohi lasta muutuda MRSA-ks või veel hullem, VRSA-ks.

LISATUD: kah, Postimehest: "Regionaalhaiglas tehti kahele südamehaigele ülikeeruline protseduur".

UNEGA, ka hammas
Nüüd juba mõnda aega kompressoriga magades ... julgen tugevalt soovitada pisukest häiringut Teie ühe ööpäeva unes sõrmeanduriga. Kui Haigekassa ei maksa siis ca 33.- on tasulises.

Soovituse (Haigekassa kulul paraku) tulemus on nimelt positiivne. Vähemalt minu osas.

Eks selle maski ja voolikuga nalja ikka sai ... saab ka edaspidi. See on sinu küljes nagu elav organ, küsib elektrit. Aga annab ka infot tagasi. Viimase öö AHI on ... tubli.

UPDATE: erinevate asjaolude tõttu jäi kaks ööd kompressoriga magamises vahele ja hoiatatud tulemus käes: kaks ööd olen maganud punnis põskedega ja masin vihisemas.


Sattusin ka hambaarstile.
Eesmärgipäraselt.
Mu "oma" arst on ... puhkusel, egas mul pole teiste vastu ...   ilusti kenasti aeg kinni panduna maandusin tegevuskohal. Sama ilusti kenasti sooviti "ülevaatuse" eest 15€, oli vast ikka viisteist eurot. No kuulge, on ju üle vaadatud ... kolm päeva läheb mööda ja jälle ülevaatuse eest 15 eurot?

Hambaarst igatahes sai oma töö tehtud (muideks ilma tuimestuseta), katsun keelega ja ... väga OK. Minu eelneval soovitusel oli hambaarst tutvunud minu terviseinfoga, lõng ümber käe küll steriilsuse tunnet ei suurendanud, töö püsib.

Unega ka ... und on ... nägusid vähem, pidigi olema vähem :-)
Episoodiliselt viskab siiski vimkasid sisse ... so õudukaid, eriti kui oma lastega ... tea, kas mingi uus viga külges? Nagu polkovniku lesk juba ...

VAHEPEALNE MUU UURING, 2 järg ...

... see oli see ilusa kleidiga arst.
Ega midagi head tal mulle öelda ei olnud: öö magatud aparaadiga, juhe anduriga sõrmes (kunagi haiglas olles intensiivis pandi mulle mingi hetk see jublakas varba külge). Ma nimelt ei teagi, mis asi üks õite magus uni on. Uneapnoe. 

No kuulge, üks tõeline eesti mees peabki norskama ja ... muid helisid tegema. Ah et ei pea ... sosoh.

Sain kompressori ja molumaski ja jupi voolikut, magage nendega! Oi milline nurjatu lause.

Mnjaa .. ei ole kerge uute asjadega harjuda, kompressor üritas su hingamist aimata ja siis õigel hetkel õhku juurde pumbata. Mingi loetud 3h sai selle sahina ja harjumatu olukorraga vegeteerida, siis juhe seinast, mask näolt ja magama. Peale esimest ööd tundsin end õhupallina.

Teine öö oli kuidagi rahulikum. Vist isegi magasin mingi loetud tunnid, siis vaatasin lakke, mask ees, masin undamas. Kolmas öö magasin juba lausa 4h, ja ikka täitsa magasin, mitte ei vaevelnud kuskil une ja ärkveloleku piiril. Siis jälle mask näolt, masin seisu ja magama. Imelikul kombel tundus järgmisel päeval vägagi energiline tunne olevat.

Homme on neljas öö kompressoriga ja siis arst. Väidetavalt pidavat nad siis nende ööde andmete põhjal progema mulle seekord juba minu enda poolt välja ostetavasse masinasse minule sobiva kompressori-profiili. Eelmisel korral mainiti ka kompressori hinda ... neljakohaline number ja siis € märk. Õnneks minu kanda jääb kahekohaline number, ülejäänud Haigekassa.

Homme siis selgem pilt, kas ma oskan magada või ei ... 

Ei oska, jama majas. Uus aparaat...

Kompressori-nädala alguses lõi välja ka 2011 alguse saanud õla-saaga: no ei saa kätt kasutada. Väga valus lõikav valu ... jälle aitas perearst.

Eelmisel korral kästi augustiks EHHO aja saamiseks ühenduda aprillis. Ühendusin, saadeti ... juunisse, ikka jäin hiljaks (ekspertiisi tarvis). Huvitav, kas peaks ehk äkki hakkama kiirelt tülitama? Peaarsti sõnul võetakse minuga ühendust, et kes on minu uus raviarst, siiani pole ühendust võetud, olen pöördunud, aga vastust pole. 

KAS ONGI NÜÜD?

Hommikul kell 5 oli vist palavik, ei kraadinud, kogemused. 1g paratsetamooli. Kell seitse oli kõik ok, kell üksteist said vist kolleegid ka aru, et värisen.
Töö osas sai eesmärk täidetud selleks päevaks, muud asjad sõltusid kolleegidest, otsustasin koju minna.

Jõudsin kodus otsida kraadiklaasi ja veepudeli. Ja voodisse ma kukkusin. Külm, väga külm. Ja siis palavikukramp. Haiglas kogetud järelvalvega, kodus tuli ära kannatada (õnneks lühidalt).

Egas muud polnudki: uni, külm, uni, külm; tablet, vesi; külm, uni ... ja siis kuskil, järgmisel päeval ...
lausa kuuled, kuidas liigesed krigisevad (no ei ole nii vana vist), tinaraske on liigutada, kihvad harjamata.

Aitas perearst.

Aga kui see oleks olnud vana haiguse taastulek siis ... siis oleks blogi otsa saanud vist.

VAHEPEALNE MUU UURING, 2

Sai jälle haigemajas käidud. Eks ikka oma põhihaigusega seoses. Üks kõrvalprobleem, mis ei tohi süveneda, sest võib mõjutada põhihaiguse kulgu ja arst arvas, et vastava eriala spets peaks ikka pilgu peale viskama.

Eelmisel päeval olin saanud emaili, et kui on võimalik siis arst palub, et tuleksin varem. Kenasti kellaaeg ka pandud ja puha ning ka viide tõsiasjale, et miks pole nende andmebaasis minu mobla nr. Nad oleks tahtnud mulle helistada jne ... No tahtmine on taevariik, saad ikka seda, mida parasjagu saada on. Kustutasin nende andmebaasist oma numbri siis, kui ühe pikemat sorti haiglakülastuse tagajärjel hakkas minu moblale saabuma perioodiliselt sõnumeid mineraalide ja vitamiinide ostmiseks. No selge ... keegi levitas juba numbrit.

Ja otse loomulikult põrkusingi registratuuris poriseva täidikesega, et miks tema ei saa mulle moblale helistada. Miks inimesel peab mobla number olema? Kõik ei taha ja mõnedel on normaalne tööandja, saab ka erakõned töönumbrilt teha. Aga egas töönumber pole igale poole jagamiseks. No tädi torises ja torises ... minu ülimast apaatsusest tema torina osas sai ta üsna ruttu aru, et edasi pole mõtet poriseda. Näitas, millisesse kabinetti pean sisse saama ja arst kutsub.

No ja siis arst ... alul arvasin, et see inimene ei ole arst. Tavaliselt on neil mingid enamasti valged ürbid seljas, aga sellel arstil ... ehee ... nagu oleks erapraksise vastuvõttu sattunud. Algus oli paljulubav.

Ja siis nagu tavaliselt, tere jne .. istuge ... mõned täpsustavad nüansid saatekirja osas ja oligi arstil pilt selge, mis mul viga põhihaigusena ja milleks teise eriala arst oli mind tema juurde sattunud. Võttes arvesse inimese näos olnud emotsioone siis võis aimata halba. Õnneks selgus, et ma kohe surema ei hakka ... lihtsalt ta polnud enne nii halva kombinatsiooniga haiget näinud. Aga nagu ta positiivselt teema kokku võttis, küll saab hakkama.

No nii, mida siis järgnev uuring endast kujutab ja mida ma pean tegema ja kas ma peaksin enne midagi teadma, küsisin mina. Olge rahulik, kohe seletame ja ta ise paneb mulle kõik kirja, et ei ununeks. Näitab ka protseduuride kabineti ära. Arst leidis arvutist ka eelmise uuringu tulemused, keeras kuvari hoogsalt minu poole, kiirelt ja arusaadavalt selgitas, et näe, see number on täitsa ok, tervel inimesel on see selline, see kõver sinul on täpselt ok kujuga, nagu tervel inimesel. Suur hulk numbreid ja kõveraid said järsku väga selge tähenduse. Ja kõik see toimus loetud minutitega.

Tulevase uuringu osas pakkus arst välja kaks võimalust: kas maksan ise ja asi toimub juba ... oli vist järgmisel nädalal, või siis minu puhul on nõus Haigekassa tasuma ja asi toimub nii ca kuu hiljem. Rahaga probleeme pole, ajaga ka, seega teeme siis Haigekassa kulul.

Vahepeal oli ta jõudnud paberid vormistada, paari selgitava lausega sain täpselt aru, mitu kaablit ja kui kaua ma nendega pean ringi tatsama ja oligi kogu külastus. Ma olen enne ka kaablite ja aparaatidega ringi tatsanud, sh ka tööl ja poes jne, mul kama kakssada need võõristavad pilgud. Olen poes üht trügijat ehmatanud, et ettevaatust kõrgepinge!

Kogu kohtumine kestis kokku heal juhul mingi 15 minutit. Väga viljakas koostöö. Viimase aja üks positiivseimaid arstilkäike. 

Nüüd jääb siis kuu aja pärast too kahepäevane protseduur ...

VAHEPEALNE MUU UURING

Ei olnud otseselt seotud minu tervisega.

Miks ma üldse sellise postituse teen, sest peaks ju selline triviaalne meditsiiniline komplekstoiming täiesti tavaline olema? Lisaks kõigele muule  kvaliteedijuhtimissüsteem ja selle tagamiseks toimus selline kontroll. Nõudke oma tööandjalt.

Eelpool kirjeldatu ... see kõik muu sisaldas endas mulle vajalikku nägemiskontrolli. Et kui hea kotkasilm on säilinud.

Kogu tegevus toimus erasfääri kuuluvas meditsiiniettevõttes. Kuna õiget aadressi ei suudetud edastada siis jäin muidugi hiljaks. Maja ees parkimine ei olnud siiski tasuta, nagu väideti.

Olenemata hiljaks jäämisest siiski kenasti klienditeenindus "haaras" mind nende tegevusse ja sujuvalt olingi silmaarsti kontrollis. Ette ja taha käis Teie jne ... täpselt seletati, mis kuidas kuhu jne, ei mingeid üleliigseid liigutusi, mitmetimõistetavusi. Viimasest aparaadist lasti silma ... suruõhku vist ... silmarõhu tuvastamiseks. Õnneks hoiatati ette ja ei olnud häda midagi. Ka tulemustel.

Ja siis nagu ikka, veeniveri ... kuidagi kahtlaselt kaua otsiti veeni. Need on mul siiski alles. EKG ... jälle karvad segasid. Esmakordselt minu kogemuste osas kasutati mingit geeli, sellega jäid kõik asjad kinni minu külge. Siis minut vait olemist ja valmis.

Järgnes arsti vastuvõtt, kes siis kõil tulemused üle vaatas ja arvamust avaldas. Otse loomulikult soovis ta mind kuulatleda, sest kui tihti ikka arstid minusuguse terviserikkega inimest uurida saavad. Minul vahet pole, kui praktikandid tahavad targaks saada, kuulake. Nii ka haiglas juhtus. Kuulamine, targaks saamise osa ma ei tea.
...
Minu kui juba vananeva pässi kohta ikka tugev tulemus. Ühtlasi sai ka muud seadustest nõutud asjaolud tuvastatud.

UUED UURINGUD aastal 2015, 2

Oeh, no mis ma oskan kosta. Oli siis see hetk, kus võeti kõik ca poole aasta uuringud kokku ja räägiti ja selgitati ja siis öeldi, et ei lõika. Küsiti, et mis ma arvan. A mis ma eriala mitte tundev pean oskama arvata?

Meie kohalik vanasõna ütleb, et inime tahab annab sõna, ja siis tahab ja ka võtab sõna. Sõnavõtjaid on enne valimisi muidugi palju, ma mõtlesin rohkem sellist ... antud lubaduse tagasivõtmist. Antud juhul seega siis dets'14 kirurgi ja arsti poolt hinnatud diagnoos: operatiivne ravi. Pole küll otseselt lubadus, aga ... paneb mõtlema olnud elu üle, eriti kui oled just lühikese aja sees kaotanud mõlemad vanemad ja veel törts mõned lähedased.

Kulus kõigest ca poolteist kuud ja kas siis asjaomased mõtlesid pingsalt ümber või ma imeväel tervenesin (või siis veel midagi, ma ei tea), igatahes lõikust veel ei tule.

Olen jälgimisel.

Tundub nii, et esialgu küsimus ühes millimeetris. Meditsiinivaldkond vast aimab, millises millimeetris aordi näol. Tehnilise erialaharidusega inimesena peab tõdema, et see 1mm ... neil peab ikka väga hea aparatuur olema, et sellist muutust näiteks poole aasta tagant tuvastada. Näen ma ju iga kord neid EHHO ja SKG uuringuid ... ja sealt see 1mm välja sõeluda, mnjah.


Ahsoo jah, päris mõnusasti lüpstakse rutiinselt Haigekassalt raha.

Arusaamatu on, miks peab enne ja pärast triviaalset uuringut tegema EKG? Eks ikka selleks, et EKG paber ja õde maksavad vähem, kui Haigekassalt saadav papp. Patsient olgu vagusi ja kannatagu see 1 minut ära. Aga kahjuks olin ma juba riides (ka üleriietes, need toodi palatisse) ja poolel teel osakonnast välja, kui noor venelanna avastas, et peaks veel törts pappi haigla kukrusse tooma, sellest sain ma hiljem aru, sest tema vene keel oli kohati arusaamatu (ma saan vene keelest vast siiski aru). Vaevalt, et ta ise selle peale tuli, ... lisaks ta ei pannud tähelegi, et kanüül ka välja võtmata, teised ka ei pannud tähele, mina ka.

No mis arvate, kes väljavõtmata kanüüliga aitab? Nagu ikka hea Perearst!

11 dets 2014 pidi minu uus raviarst puhkuselt tagasi tulema ja teatama edasised raviplaanid. Siiani pole midagi teatatud. Ma isegi ei tea, kes mu uus raviarst on. Täna on 27 jaanuar 2015. Väga operatiivne tegevus!

Vastus saabus mais 2015. Küsimise peale ... arsti enda reageering puudulik. Ju siis palju tööd.

UUED UURINGUD aastal 2015, 1

Uni oli uue stsenaariumiga, ... mis iganes seal ka oli, ei mäleta.

Eelmisel päeval õde ÜTLES, et uuringud toimuvad kuni lõunani ... hommikune õde (üks neist kõige lahedamatest) aga seevastu, et kuni õhtuni välja. Süüa juua ma ei tohtinud, no ega siis ei söögi ja ei joogi, va hambapesu. Sülerist hommikuTV ja muud lõbustused (wifi oli täitsa kena: Tartu, areneks?).

Lõunani vaikus ... ja siis läks asjatamiseks. Eelnevalt olin ma kenasti karvustatud piirkondadest, pestud, uus kostüüm selgas (mitu nr väiksem). Üks keeruline riideese tuli endale ümber saada. See oli nii keeruline, et vanadest aegadest õde hoiatas ette, et ta aitab. Muidu jääme hiljaks. No ega minu küljes midagi varastatud pole varjamiseks, saime hakkama.

Tavapärane voodis sõit ja lakke vahtimine ... lambid sähvivad, lift, töötajate lõõpimine. Range kontroll protseduurisektsiooni pääsemisel.

Järjekordselt tehnikat maani täis ruum, ilmselgelt ülimalt steriilse iseloomuga. Nii palju, kui silm inimesi haaras siis KÕIK teretasid. Ma lõõpisin vastu, et tere jälle. Natukene panin tähele nende imestust, aga kui rinnakul armi nähti siis oli asi selge.

Uuriti, et kas on vaja raseerida. Ei, eelnevalt ülemisel korrusel tehtud korralik töö. Oldi ilmselgelt väga rahul. Ühest voodist teise, delikaatselt lina peale. Siis mugav poos sisse. Huvitav, kuidas suudetakse toda lauda teha nii universaalne, et paljudele kehatüüpidele sobib?

Seejärel hakati mind roheliste linadega sisse mässima. Kontrolliti, millisest kohast saaks hõlpsasti siseneda, selgus et randmest. Jess, siis saab hiljem kiiremini liikuma! Roheline lina auguga ja kleepsuga ka käe ümber, enne seda veel pikalt ja laialt igale poole.

Paratamatult esmane tuimestus tuleb teha ilma tuimestuseta. Sellest teavitati ette. See teavitamine oli tavaline ka esimese südameopi eel. Minu arvates väga OK tegevus.

Tuimestav süst oli jah ebameeldiv, aga hilisemalt kätt enam-vähem ei tundnud. Tundsin niipalju, et arst kohendas käe asendit ja puudutust. Ja siis see tuli: veresoonde sisenemise tekitamine oli siiski valus, aga mitte midagi üle mõistuse. Seejärel aeti aga miskit pikka aga sisse ... kuskil küünarnuki juures midagi võbeles, siis õlas, kui kuvarit vaatasin siis sain aru, kus nad mu sees on. Siis jõudis ajju ka infoga kohale ja see polnud väga ... meeldiv. Aga seda sudimise valu polnud, nagu kärbes oleks õlale lennanud ja kõditab.

Röntgeni aparaat liikus nagu elav silm mu kohal. Keeras ja väänas, pööras ja kõverdas. Kogu seda tegevust sain jälgida ka ise televusserist. Kes verd ei kannata, ärge vaadake! Aga lahe on vaadata, kui teie 5cm läbimõõduga aiakastmisvooliku jämedusse aorti lastakse kontrastainet ja kuidas see levib. Ja siis tuleb tuks, tuks ... ja kogu pilt liigub. Ahsoo jah, nägin ära ka oma eelmise südameopi käigus rindkere kokkutõmbamiseks paigaldatud metallist traadid silmusega. Röntgeni teatud nurga alt paistsid nagu liblikad ja siis jälle tihased. Küsisin protseduuri läbi viinud inimeselt, et kas need on need asjad, mis ma aiman olevat. Vastus oli jaatav. See inimene vastas üldse kõikidele minu küsimustele. Väga positiivne tegevus!

Nii äkki kui asi alguse sai, see ka lõppes, vist ca 15 min kokku. Käe juures tundsin korduvalt vägagi märga olukorda, aga ma ei näinudki, palju verd välja voolas. Pea ringi ei käinud ja minu arust polnud protseduurist mingit otsest kohest halba tagasisidena mõju. Rohelised linad kortsutati kokku ja pandi prügikasti.


Käele sain kena manseti, et ma verest tühjaks ei voolaks. Varasema haiglas olemise ajal mind mitu korda aidanud õde sattus  tol õhtul tööle, tema siis käis ja päästis sõna otseses mõttes minu kätt. Nimelt tuli toda lillat rõngast keerates survet vabastada, et rohkem verd ka läbi käelaba käiks. Ja see inimene tegi seda väga kohusetundlikult mitmeid tunde järjest. Nüüd on see sinise rõngaga käevõru mul riiulis trofeena.

Arm ka käel "trofeena".

Kolm päeva seiklust ametliku nimega talvepuhkus. Ma ei kujuta ette, kui ma oleks pidanud seda tegema Tartus. Pigem oleks hotellis toa üürinud. Tln haigla oli vahepeal tugevalt arenenud: wifi purk õkva palati ukse taga, sai ka üks korvpalli live ülekande viimane lõpp otse ära vaadatud. Remonti tehti igal pool. Ah et kuidas tervis ... see on teine teema.

Selle kolme päevaga sai nii mõnigi asi selgeks mõeldud, eriti peale vägagi mitme lähedase isiku matust poole aasta sees. Ja ka töösihte seatud.

Musid ja tervitused ka residendile, kes sattus minu näol tõelise portsu otsa: juhendaja sõnul pole minu isiksus ja juhtum õpikuteema ja nüüd need matused ka veel ... aga eks noored peavadki õppima.

Detsember 2014 keskel pidi mind edasi raviv arst (senine arst siirdus ... kuskile mujale, ma ei teagi kuhu) puhkuselt tagasi tulema ja teatama, kuidas edasine ravi saab toimuma. Loomulikult pole haigla suutnud siiamaani mulle uue arsti nime teavitada ega arst pole ka ise ühendust võtnud. Selline lahe olukord siis.

UUED UURINGUD aastal 2015

Matusega läks asi nii, et ... matused mitmuses. Ja mitte lihtsalt "lehma lellepoeg", vaid inimene, kes on hoidnud/õpetanud minu lapsi (ka linna tulles), aidanud nende eluteele igati kaasa ...

Teisipäeval, hommikul käisin tööl ja siis viis naine haiglasse. Tuju oli väga hea: olen ju seal olnud kunagi kuid, enam ei pea midagi avastama ja nii edasi ...

Registratuuris läks asi kiirelt, ju oli vähe haiglasse sissemöllijaid.  Kuna haiglas on üleüldine remont siis tavapärased liftid olid kinni pandud. Need mõned, mis töötasid, need olid ka rivist väljas kuskil 10 korrusel. Teised liftiootajad lahkusid, no egas siis muud üle ei jää, kui trepist minna.

Õdede laua juures läksid tegelased ähmi täis, kui ma lõõtsutades kohale jõudsin (kolm korrust, mitu puhkamist). No kuidas sa ikka muud moodi saad, kui suure vereringe klapid tuksis. Õnneks oli üks eelnevate aastate õde tol hetkel tööl ja ta tundis mu ära, vaatas minu nn rohelist mappi ja asi selge.

Ütleme nii, et kui ma nägin toda õde tööl olevat siis pulss juba langes: kõik saab korda. Kõik saigi korda.

Privat palat.

"Ohooo ... keegi kardab, et ma vanuritele liiga palju tarkust jagan"? No pole hullu. Võimalik, et uuringute lühiduse tõttu ongi selline palat. Palat kusjuures oli tunduvalt parem kui Tartus.

Õhtul mulle süüa ei antud, no egas midagi hullu ka pole. Alumisel korrusel söökla olemas, seal saab ka üht suht head salatit: kartulisalatit. Sai koivad kenasti pikaks aetud ja krambid ära aetud ja vaadatud r/b koostamist (õues ehititakse). Kõht täis, meel hea, mida sa veel tahad.

Tahad küll: süler tööle, tv pulk külge, wifi, sooja oli +24°C (haiguse eripära tõttu väga soodus temperatuur). Kõik toimis.

Tartu, õppige!