Laupäev, 13. august 2016


ÄKILINE TERVISEHÄIRE
Meite meditsiinisüsteem on ikka imelik, ütleks ma esmalt. Eks otsustage ise.

Muret hakkas tekitama ja seda tõsiselt aastal 2011 alguse saanud haigus, so varbaküüs. Ehk siis see koht, kust need kurjamid tegelased minu sisse ronisid ja mind mädandama hakkasid. Mul juhtus olema sellist head värsked salvi nagu Vishnevski salv ja sellega sai esimesed paar nädalat asi kontrolli all hoitud. Paraku aga läks asi siiski järjest hullemaks: varsti oli suur varvas kui õide puhkenud roosiõis (veritsevalt punane), suuremalt jaolt varvast ei tunne ja ainus tunne on meeletu valu, kui isegi tekk varvast katab.

Mingi päev sai siis nokitud (ärge seda teie tehke) ja mingi nahatükk jäi sõrmede vahele ja ... oi kus kukkus kohe verd voolama. Imelikku värvi veri oli, selline tumepunane, väga tumepunane. Mul verevedeldajad kasutuses ja kurja kus tahtis kohe laiali voolata. Lõppeks avastasin, et vesinikperoksiidi lahus (apteegist saab) muutis selle verevoolu suht koht kiiresti "marmelaadiks", mille sai siis vatitupsuga ära pühkida. Ja siis tuli uus verevalang. Aga noh, sain hakkama. Lapsed ka aitasid.

Asi aga kippus ikka hullema poole minema, mis sa ikka lonkad ja mäda korjad. Endal teadmine, et igasugust mädanemist ja üldse auku nahas peab vältima. Ei noh, kus häda käes siis ikka tuleb meditsiinivaldkonna poole pöörduda. See aga juba järgmine teema ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar