UNEAPNOE (era?)korraline? uuring
Ei julgegi enam arstile minna, avastatakse järjest uusi probleeme, kõrvalmõjusid, aspekte jne. Omamoodi on see muidugi hea, sest kui tuleb kõikse peamine operatsioon siis asjaomased peavad olema teadlikud kõigest.

Asi algas terava emailivahetusega teemal, kas põhjapoolne haigla peaks täitma seadust ja patsiendi epikriisi kirjutama eeldusliku aja, mil arst patsienti uuesti soovib näha. Selline asi on täitsa seaduse alusel paika pandud: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Selles seaduses on viide ministri määrusele, kus on esitatud epikriisile esitatavad nõuded ja asi käib ümber punkti "konsultatsiooniks eriarsti vastuvõtule pöördumise kokkuleppeline aeg".

Asi selles, et siis pole vaja saatekirja. Asja reguleerib Ravikindlustuse seaduse § 70. (3) "Eestis tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba omava üldarstiabi või eriarstiabi osutaja saatekirjata võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ambulatoorse eriarstiabi osutamisel, juhul kui /.../ eriarstiabi osutaja jätab patsiendi tema terviseseisundi tõttu eriarstiabi osutaja jälgimisele või ravile. 

No enamvähem täpselt eelnevalt teada antud kellaajal mind kabinetti sisse kutsuti. Ma ei teagi, kas tohin iitsatada, aga selle aja sain üleeile. Digiregistratuuri andmetel peaks ootama sügist.

Nagu tavaliselt, kõik korrektne, viisakas, jne. Palun minu aparaat ja sealt seest SD kaart. Nüüd lähete sinna kabinetti, puhute sinna, Teid (see T oligi T, mitte t) aidatakse puhumisega. No eks ma enne ka seda teinud. Saab hakkama.

Ausalt öeldes ma arvasin, et lihtsalt võetakse andmed SD kaardilt ja siis mingi aeg hiljem öeldakse, kas olen tubli või laisk. AGA EI ...

Puhusin. Mitu korda. Oleks vist pidanud püksirihma ära võtma. Ei, mitte sellepärast, et noor kena vene näitsik õena uuringut läbi viis, oleks vast jaksanud parema tulemuse välja puhuda. See puhumine ei mõjunud hästi, pea hakkas ringi käima ja tasakaalu hoidmine muutus.

Tagasi arsti kabinetti: nüüd hakkame võtma arteriaalse vere gaaside analüüsi, tagasi teise kabinetti. Nagu kirjutasin siis seda võetakse arterist. Mitte tavaline veenivere võtmine. Pole elus kordagi sellise asjaga kokku puutunud, arst kahtlustaval kombel uuris, et kuna mul on selline põhiterviserikke siis miks pole seda analüüsi varasemalt tehtud. Ei tea.

Midagi arst seal randme juures toimetas, mingi imelik süstal oli kah, midagi nagu süstimise moodi oleks nagu tundnud, mudis ja tegutses, ja siis järsku tunnen, et nüüd minestan. Siis tunnen, et läheb oluliselt paremaks, siis jälle, et kohe minestan. Ja nii päris pikalt. Pluus oli seljas juba läbimärg, õde ruttas nuuskpiiritusega, arst uuris, et kas ma ei kannata verd. Mina ise segaduses, senini olen kannatanud, aga hetkel ma sooviks kokku kukkuda, palun juhatage sobilik maandumiskoht. Niinii, milline on hapniku lahustuvus veres, ah et normaalpulsil kõigest 91% (epikriisis loomulikult 98%), aparaadil on patarei tühi. Järgmine aparaat, selline telliskivi suurune, andur eraldi pika juhtmega, ikka sama 91%. Seltsimees, mis teil viga on?

Mälust: peale südameoppi oli see % mingi aeg vast 87 (vist mitte 82), siis olid kõik mures, pudelisse puhumise abil sai numbri suuremaks.

Vererõhk suht koht madal. Miks, ei tea. Kuna analüüsi võtmine vist "ebaõnnestus" siis proovime teiselt käelt. Ma juba vahepeal vastavasse tugitooli sarnasesse asja istuma toimetatud. Arst tegi oma töö ära, mina ei minestanud, ei saanudki väga aru, miks arst nii muretseb. Arvasime kõik, et imelik asi.

Helistasin naisele ja palusin haiglasse tulla, ma ei saa ise roolida. Kohale jõudes, ta oli näost valge, mis nüüd siis?!

Sain kätte ka epikriisi. Oi kui ilusad numbrid, üldsegi mitte nii ilusad, mida ma ise aparaatidelt nägin. Aga miks ilusad numbrid pandi, ei tea. Aimate?

Lihtsalt infoks:
Autojuhid. Isegi kui Teil minusuguse põhiprobleemid puuduvad siis CPAP aparaadi tulemusliku kasutamisega saate vast edaspidigi juhiloa. Tuli lihtsalt arstiga jutuks ..., st et ei ole nii, nagu ajakirjandus pasundatakse, et kui on uneapnoe siis unustage juhiluba.