SOTSIAALKINDLUSTUSAMET ehk püsiva töövõimetuse ja/või puude raskusastme ning lisakulude tuvastamise ekspertiis.

Olen varasemalt seda teemat juba puudutanud ja puudutan veelkord. Ei hakka uuesti peatuma, miks on tolles (tööealiste) küsimustikus sellised kattuvad küsimused, vaatame parem tulevikku:

Tulumaksuseaduse
§ 48.  Tulumaks erisoodustustelt
[RT I, 11.07.2014, 5 - jõust. 01.01.2015]
 (5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks, lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele §-de 13–21 või 30–31 kohaselt.

 (51) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust.

 (54) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida tehakse töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks väärtuses, mis kalendriaastas ei ületa 50% töötajale selle aasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Erisoodustuse tekkimine määratakse kindlaks abivahendite andmise kalendriaasta viimase kuu eest esitatavas § 54 lõikes 1 nimetatud deklaratsioonis.