2018 suvi
Pisut huvitavat lugemist:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/haiglate-peidetud-saladustele-ei-paase-ligi-ukski-riigiasutus?id=82844589

2018 kevadine uuring

Algust juba lugesite ise eelnevast postitusest, lõpp üllatustega. "Lilletamistega" lõpetanud, saatis arst uue aja. Kell 12? Tema enda lõunast? No jah, kus ta ikka pääseb.

Oli praktikant (kuigi väga asjatundlik oli praktikandi kohta), tegevuses õhkas oskusi. Aega läks ca poole rohkem, aga uus patsient jne ... Positiivne oli see, et ekraanilt sain juba ma ise ka aru, et olukord on parem. Väga vähe oli nn vahelööke jmt temaatikat. Arusaamatu muidugi on, kuidas südamepuudulikkuse näitaja tuhandetes ühikutes saab kukkuda alla saja ühiku ... aga eks arstid tea paremini.

Huvitav on see, et epikriisi kohaselt mind sellel aastal enam näha ei taheta. Olukord juba mõnda aastat stabiilne ja "tule järgmine kevad jälle". Järgmisel kevadel aga tahavad teised arstid mind ekspertiisida, sest vaja uus töövõime uuring teha ehk Jõululaupäeval pane end naistepäevaks kirja ja ehk maiks saame ka midagi kokku kirjutatud.

Huvitaval kombel on hakanud epikriisidesse lisanduma laused, kus mina patsiendina olen väga paha inimene jne ... kas soov elus olla on väga paha soov?

HUVITAV ARTIKKEL
Postimehe veebiväljaandes jäi silma selline artikkel:
https://tervis.postimees.ee/4448813/mehe-kaele-tekkis-suur-muhk-kas-tead-mis-ohtliku-haigusega-on-tegu
Nüüd kujutage ette, et see asi seal käel on teie südames. Mina ei pea ette kujutama, mul oligi. Ja võib tagasi tulla.

UUED UURINGUD 2018 alguses II

Maksaarst korraldas oma uuringud nii, et need toimusid suunava arsti ehk kardioloogi uuringu järgselt. Ja õnneks kohe järgmisel päeval.

Esimese uuringuga ehk siis EHHO-ga läks nii, et kõik otsisid arsti. Pidevalt käisid valgetes kitlites inimesed, lilled käes, ja läksid tagasi. Olevat olnud "olukord" osakonnas (ei, mitte matus, keegi "sai mitukümmend"). Imelik oli see, et keegi enam ei küsinud saatekirja, ei telonr-t, ei kodust aadressi ega midagi muud taolist. Isegi visiiditasu mitte! Põhjapoolses haiglas on saavutatud isikuinfo temaatika parim tase? Tublid!

Minu enda aeg, mille arst ise mulle pani, oli juba kõvasti üle läinud. Andsin registratuuri uuesti oma ID kaardi ja palusin uue aja panna. Mind vaadati ikka väga lolli näoga: "te ju teate, et sellele erialale on väga raske üldsegi aega saada". Minu nägu oli: "tean küll, minu puhul on erijuhtum olnud viimased väga mitmed aastad ja on ka see aasta!"

Ja siis järgmisel päeval tuli lõbus osa ...

Senikülastamata haigla osakond, kõik uus ja võõras, aga kindel oli see, et selles osakonnas vaadatakse inimeste sisse ka nö tagantpoolt. Juba lõhna järgi sai sellest aru. Ja selle "aroomi" osakonna uks oli katki läinud ja ei läinud kinni. Ei olnud ühtegi menetluses patsienti, eelduslikult nii patsiendi kui ka minu enda mõttes. Sumpsi kaudu kolvirõngaid remontida ... oeh.

Kuskilt kuulsin sosistades minu nime, selge, läheb tegevuseks. Kiirelt vene keele peale üle, sest ilmselgelt inimene sai sellest keelest paremini aru. Allergiate uurimine jne ... no ma "mõõganeelamise" uuringu osas juba vana kala, saab hakkama. Pluuse seljast (mida polnudki vaja, aga mul uus pluus ja ila, saate aru küll ...) ja lavatsile vasakule küljele.

Hurjutasin meelega õega, et nii vähe panetegi tuimestust spreiga kurku, et "a la viimane kord" pandi ikka rohkem. No ta siis pani ikka südamest. Eheee ... see on lahe tuimestus, sest see jõuab ka kohati latva.

Ja siis ... õde paneb teile suhu plastmassist jubalaka, auguga, (palun mitte mõelda ... ulakalt) ja siis arst suunab sinna ikkagi sama jämedusega (väidetavalt pidi olema südameuuringul jämedam "mõõk" kui neil) sondi. Alul ei pannud tähelegi, et arst minuga räägib (ega ta ei hoiatanud ka, et minuga, arvasin, et med.personaliga). Sellest vist ka viivitus, et miks ta ei saanud alguses minu söögitorusse. Ja kui see õnnestus siis mõned maokrambid ja vurtsatused suust, aga mul on nendest õnneks ükskõik.

Väga kindla käega lükati toda painduvat "mõõka" minu sisse, nagu suur paeluss. Siis arst keeras ja väänas ennast oma pihus oleva juhtpuldiga. Keeruline elu neil arstidel, kui pead end uuringute päeval mitu korda järsku "põrandale pikali viskama".

Kiire väljatõmbamine ei olnud üldsegi meeldiv, eks ikka see okserefleks. Aga eks mõistus tegi oma töö. Sujuvalt peatuti kuskil viimases lõpus ja oligi korras. Arst koos oma noore õppiva kolleegiga imestasid, et nii hästi ja kiirelt läks. Lootsid "sitta ja ila" saada?

Tehke ära ja saage terveks, asi kestis loetud minut või poolteist.

UUED UURINGUD 2018 alguses

Elevuse tekitamiseks, millegi muu võimaliku tekitamiseks ja ei tea milleks veel, lihtsalt infoks, et jaanuar 2018 keskel läheb actioniks.

Esmalt: EHHO aparaadile olla uus soft peale installitud, pidi saama täiesti uusi asju mõõta/uurida.

Teiseks: maksaarst tahab mulle külje peale auku teha ja pisut minu maksa välja võtta. Pisut jäi segaseks, kes endokardiidi profülaktika peab eelnevalt läbi viima. Mul on selleks hunnik tablette välja kirjutatud, ju siis peab ikka ise sellega tegelema.
Lisaks tahab ta ka suu kaudu söögitoru abil kakamajanduse algusesse (makku) hiilida. Sarnast asja on südame suukaudse ultraheli uuringuga juba tehtud: vasakul küljel ja ilastad põrandale, kui keegi su söögitorus mingi kaabliga edasi-tagasi liigub. Lohutati, et neil peenem kaabel, kui seda on EHHO tegelastel. Selle uuringu tuimestus on üks kõige lahendamaid. Huvitav, kes mind pärast haiglast koju viib, kui ma uimasena kurgede keeles vannun ja uut poliitilist korda nõuan?

Ei hakanud uut postitust tegema, aga lähedasele tehti töövõime jne hindamine hämmastava kiirusega, alla kahe nädala. Üsna tõene hinnang oli kah.

2017 sügisel EMAILINDUSEST

Kuna mitmete arstide külastamine sattus vägagi lähedale siis plaanisin erinevatel põhjustel ärajäänud vereanalüüsid anda ühiselt kõikidele eriarstidele. Ega liikumispuudega inimesena pole kerge end liigutada.

Lihtsaim viis meie Eesti digiühiskonnas selleks on muidugi email. Aga siis hakkasid selguma huvitavad asjaolud. 

Ühel arsti vastuvõtul pisut "valgustati" seda emailinduse poolt. Mingil imelikul kombel olevat selles haigemajas arsti emaili postkasti maht nii väike, et sinna tavakodaniku email mingi tõenäosusega üldsegi ei satu. Muidugi saan aru sellest et, kes soovivad kasutada emaili näiteks sexigörlmitutuhat jne lillaelevant jne, läheb kohe spämmi ... aga tavakodaniku jät jeesti pjunkt jeje (ärge otsige siit mõnitust, emaili aadresside otsirobotite vältimine) aadressil pidavat ka minema spämmi.

Möh?

Tuleb muidugi tunnistada, et "polkovniku leskesid" ja teises reaalsuses jne³ emailitseijad häiriksid oluliselt kelle iganes töö. Aga mingi loogilisem lahendus tuleks leida!

2017 SÜGISESED UURINGUD  (ehk siis nö TEISESED)

Suve lõpupoole lappasin oma haiguslooga seonduvaid dokumente ja avastasin, et peaks pulmonoloogi (kopsud kah) vastuvõtule taas minema, et olen nö jälgimisel (pole vaja saatekirja). Saatsin emaili, et mul selles osas enesetunne hea ehk sama ja aparaadil ka numbrid sama head, kui eelneval korral. Et ehk lükkaks edasi? Vastust siiani pole (tuli mulle ükspäev haiglas vastu ja tundis ära: nägu läks punaseks). Aga miks pole, seda valgustas üks teine ka meditsiiniinimene. Vt ka postitust EMAILINDUSEST

Esmalt muidugi süda.

Aeg pikalt ette kokku lepitud. Ja kassanäed, arst peab kuskile minema, midagi tegema ja tuleks aeg ümber muuta. Pakub ise välja törts varasema kuupäeva. No eks arst peab ka koolitustel käima ja täiendõppe punkte või siis täiendõppe laipasid koguma (andke mulle andeks minu must huumor, aga laibad on juba mängus)?

Ilusti kenasti mind jälle silikooniga kokku määrituna mõningased selgitused ekraanil nähtuva osas (minu meelest oli see mitraalklapi auk küll seekord röögatu, vale nurga all pilt juhuslikult?) ja asi korras. Enne toda uuringut käisin uurisin vereanalüüside andmise osakonnas, et kas nüüd on ilmunud mõne arsti soov minult vereanalüüside tulemust saada. Alguses tundus, et ei soovi keegi, siis minu lahkudes arvati, et keegi kaks arsti vist siiski soovivad.

Mingi aeg hiljem siis selgus, et maksaarst (see väljend pärineb omaenda vennaga sellelt Abruka saarel elamisega) olla midagi soovinud vereanalüüsi osas. Aga ei olevad süsteemis kohale jõudnud. Eks me kõik eksime.

Maksaarst.

Kuna olin südamearsti soovitusel vereanalüüsi juba andnud siis kujunes vastuvõtt suht lühikeseks (vt ka postitust EMAILINDUSEST). Kohe kabinetti astudes oli tunda mõningast elevust. Hilisemalt selgus, et põhjus oli minu oluliselt paranenud analüüsides. Sai siis selgitatud, mis hädad või õnnestumised olid vahepeal toimunud ja arst oli väga rahul. No mis hädad ja õnnestumised maksaarstiga ikka saavad olla, ütlesid juba vanad eestlased. Mõningal juhul ka lausa kaks korda, harva ka kolm, aga kunagi mitte alla nelja. Ja näiteks uue aasta lubadused on ju üldteada.

Egas mis siin ikka kaua heietada selle maksaarstiga, et "maakera ei ole ümmargune ja nii edasi-tagasi": humalavett vähem ja marss kõmpima. Või siis kaks ühes: marss kõmpima humalapoodi ja tagasi. Igatahes mõjus mitmeti: ega ei saa (kohati ka viitsida, olgem ausad) kõmpida ja seega jäi ära ka paljuski humalajook, kaal hakkas alanema, naine on rahulikum (sest koristan / kraamin / teen süüa veel rohkem), jõuan rohkem maale oma viinamarjade jne juurde, jne). Kuna liigutada tuleb end porgandiga ja maakonnaliinid pidavat ka järgmise aasta kuskilt keskelt tasuta olema siis ... polegi autot vaja.

Arst arvas, et kuna näitajate muutumine on kummaline siis ... haiguslugu silmas pidades. Uurime edasi.

Sellel aastal peaks seega veel uudiseid tulema.

Südamearst tahtis ka ca kolme kuu möödudes näha. Huvitav, mis siis nüüd?