Esmaspäev, 11. juuni 2018

2018 kevadine uuring

Algust juba lugesite ise eelnevast postitusest, lõpp üllatustega. "Lilletamistega" lõpetanud, saatis arst uue aja. Kell 12? Tema enda lõunast? No jah, kus ta ikka pääseb.

Oli praktikant (kuigi väga asjatundlik oli praktikandi kohta), tegevuses õhkas oskusi. Aega läks ca poole rohkem, aga uus patsient jne ... Positiivne oli see, et ekraanilt sain juba ma ise ka aru, et olukord on parem. Väga vähe oli nn vahelööke jmt temaatikat. Arusaamatu muidugi on, kuidas südamepuudulikkuse näitaja tuhandetes ühikutes saab kukkuda alla saja ühiku ... aga eks arstid tea paremini.

Huvitav on see, et epikriisi kohaselt mind sellel aastal enam näha ei taheta. Olukord juba mõnda aastat stabiilne ja "tule järgmine kevad jälle". Järgmisel kevadel aga tahavad teised arstid mind ekspertiisida, sest vaja uus töövõime uuring teha ehk Jõululaupäeval pane end naistepäevaks kirja ja ehk maiks saame ka midagi kokku kirjutatud.

Huvitaval kombel on hakanud epikriisidesse lisanduma laused, kus mina patsiendina olen väga paha inimene jne ... kas soov elus olla on väga paha soov?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar