2016 Uus operatsioon I

Viimasel EHHO uuringul arst kuidagi rangemal toonil uuris, et kas vaim valmis (uueks opiks). Ma muidugi lõõpisin, et eks ikka on valmis. Eks ta ole ilma lõõpimiseta ka valmis. Ei jaksa enam. Füüsiliselt kah.

Vaimselt keerab ära see teadmine, et iga jumala reede võidakse helistada ja siis on suht kohe minek. Kas ka tulek? See reedene helistamine tähendab seda, et haiglast helistatakse ja antakse teada, millal arst mind lõikab + erakorralised. Õnneks sai asja uuritud sugulaselt, kes on sama asja läbi elanud, ja "kohe järgmisel hommikul" kohal ei pea olema.

Ja see reedese kõne ootamine võib kesta kasvõi x aastat. Aga vaim peab valmis olema! Kevadel peaks hoopiski maal tegutsema, suur kuni mitu küüslaugu peenart hakkamas. Kui külm ei ole liiga teinud.

Kusjuures, juhin tähelepanu asjaolule, et riik näeb sellise opi ooteajaks kaheksa kuud (mõnda aega tagasi oli kuus kuud). Huvitav, kui asi toimub helistamise peale siis kuidas seda kaheksat kuud kontrollitakse. Ehk teisisõnu, haigla on leiutanud lihtsa ja lollikindla viisi, kuidas sellest kaheksa kuu nõudest mööda minna. Parandage mind, kui eksin.

Samas on haigla muidugi astunud ka ise rehale, sest inimesel ei pea olema telefoninumbrit (mõnel ei luba tööandja ka töönumbrit kasutada isiklikel eesmärkidel). Minu numbrit haiglal pole, huvitav, saadavad kirjatuviga teate?