HÄMMASTAV³
Täna oli siis see tähtis päev, kus ees seisis kardiokirurgi vastuvõtt, et arutada südameklappide vahetust. No vähemalt minu arust mitmuses, kuigi võib juhtuda, et mitraali lapp õmmeldakse kinni nagu kord ja kohus ja ainult aordiklapp ja sellega kaasnev tuleb uus.

Õigel ajal kenasti varem kohal. Järjekordselt valjul häälel nõuti delikaatse isikuinfo kinnitust kontaktide jmt näol. Registratuuri tädi nõudis saatekirja andnud isiku nime, ma siis vastasin sama haigla kardioloogi nimega (hiljem vaatasin digilugu.ee-st, et mul polnud mingit saatekirja, aga millegipärast kardioloog mulle emaili saatis, et mine 06 sept kohale). Tädi kohmitses lausa hoomatava ebamugavusega, lõppeks ei olnud tal saatekirja osas küsimusi. Edasi tavapärane kontaktandmete probleem. See tädi oli kohe õite pahur! Käis ja piilus isegi minu haigluslugu, huvitav küll miks (kontaktandmete tarvis?). Teistel sellistel vastuvõttudel küll tädid digilukku ei jooksnud delikaatset isikuinfot vaatama. See selleks.

Libiseva graafiku alusel tuli seega minu järjekord. Koputus ja kabinetti sisse. Juba eelnevalt oli sinna läinud üsna tuttav "hea" õde (eelnevast, so 2011), mis eeldas head "tulemust". Tered jne ... ja siis kuidagi kohmetunult kirurgi küsimus, et mis mureks?!

No ma kujutan ette, et tagasihoidlikumad inimesed, kasvõi maalt hobesega või siis nagu me vennaga kasutame parooli "Abruka saarelt", ehmatavad sellise arsti küsimuse peale ikka väga ära: pikalt nillitud aeg ja veel pikemalt oodatud ja siis selline küsimus?  No minul muidugi polnud nillitud ja pikalt oodatud (saab ka muudmoodi), aga ikka võtab hämmastusest muigama.

No ega ma ka võlgu jäänud ja kõiki viimaste aastate sündmusi arvesse võttes vastasin triviaalselt: südameklappe vähe alles ja lisanduvate haiguste kiuste tundub, et saavad üldse otsa (klapid). Arst küsis seepeale, et kas mul mõni paber ka kaasas on. HÄMMELDUSES vastasin, et keegi ei käskinud mingit paberit kaasa võtta. Ja lisaks meie Eesti e-tervise tingimustes, kas seda on üldse vaja!?
UUENDATUD: ei läinud vaja minu haiglusloo kausta, so arst ei süüvinud isegi mitte selle sisukorda. Arstil endal oli pihus uuringu väljavõtte üks osa, selle tõlgendamine ja soovituste andmine kestis ca 4 min. Hämmastav on see, et arst kirjutas ka epikriisi, kui lohakas ma olin, et polnud varasemat uuringut kaasas. Hämmastav!  

Lühidalt kokku võttes oli arsti kohmetus hoomatav, et tema ei saavat siiski nii tõsise probleemi korral ilma haigusloota tutvutama otsused jne vastu võtta jne. No ma sain kohe aru, et arstil töö ettevalmistamata ja otsustasin teda päästa. Tegin ettepaneku, et eks siis näeme jälle 180 päeva pärast (siis ravijärjekorras teoreetiline esimene vaba vaba vastuvõtuaeg) ja võtan oma 10cm paksuse klade kaasa, kus KÕIK paberil ja värviliselt olemas. Arst veel kohmetunult lisas, et jama jah et nii läks, et väga tuttav mees, aga et ... no jah.

KÕIK, kes te vaatate digiregistratuurist seda "180 päeva pole ühtegi vaba aega" järjekorda siis teid petetakse: mina sain oma järgmise vastuvõtu ülejärgmiseks nädalaks (paberid kaasa!). Mina olin kabinetis ca 2min, minust jäi veel 28min alles, keegi oleks kindlasti abi saanud.

Kui lisada nüüd see sissekasvanud varbaküüne temaatika verevedeldamise teemal siis nigelalt korraldatud töö tõttu olin sunnitud neli korda haiglas käima, kuigi oleks saanud piirduda kahega. Kes selle kinni maksab? Meie!

NB! Selgus selline kurbloolisus, et viimase uuringu vastust mul paberil polegi, sest selle uuringu läbi viinud arst ei pidanud vajalikuks hilisemalt kokku saada (nagu tavapäraselt aastaid) ja seega ka paberil uuringut edastada.

LISATUD
Selle postituse järgmisel päeval ilmus uudis, et järgmisel kokkusaamise päeval (kardiokirurgiga) on meditsiinitöötajatel plaanis streikida. Elagu meite meditsiinisüsteem!