Kolmapäev, 1. juuni 2016

PADJAGA või PADJATA

Eks ma mõtlesin kaua, et kas midagi üldse kobiseda öövalves magamise teemal või mitte, sest olen seda reaalset magamist ju palju näinud. Parem ikka arengule (olgu see siis kasvõi minu kui maksumaksja arvelt õdede/arstide palga areng) kaasa aidata, sest kes sind ikka vahepeal aitab (loe: arst), kui sa ennast lõppeks ikkagi ise aitad.

Nüüd tuleb see tüüpiline lause: kui mina haiglas olin ... see ei olnud vene ajal, see oli 2011, päris uus ja moodne aeg. Või mis?

Loomulikult magati ja kipun arvama, et magatakse ka edaspidi. Naiivne oleks teistmoodi arvata.

Osakonna uks pandi mingi kell seestpoolt lukku, osakonnavälised tegelased pidid kellanuppu litsuma ja siis uuriti, et mis vaja. Ükskord sattus sinna inimene oma meeltesegaduses teisest osakonnas ja hoopiski teiselt korruselt. Õnneks tegelase küljes olevate meditsiinivahendite abil saadi aru, millise osakonnaga võiks tegemist olla ja tegelane aeti tema arvates tema voodist jalule ja toimetati oma osakonda.

Oma järsult muutuva kehatemperatuuriga olin ju vahepeal pisike "ventilaator" krampidega. Mõni öö enne seda põhjalikku sündmust oli sama krambijuhus, lihtsalt ma ei saanud siis aru, millega täpsemalt tegu. Küll aga jagas aju matsu välja, et pean minema küsima abi. Ikka jah ja jälle palavik üle +40°C, kuidagi turvavalgustuse saatel komberdades üritasin puhkenurgas nurgadiivanil magavat õde äratada, tulemusteta. Üritasin vene keeles selgitada, mis mul viga on, aga vastus oli, et hommikul vast ...

See võis olla see hetk, kus mul hakkas kõigest, sh ka minust endast, olema ükskõik. Vahet pole, kas olen elus või surnud, maksan makse või ei. Kas kaasa ja lapsed nutavad haual või ei.

Õnneks ega ei juhtunudki midagi erakordset, krambitasin oma palavikusööstud ilma abita ära (lahti saetud rinnakuga ei ole see üldsegi kohe mitte nõrga valuga) ja järgmisel päeval ostsin suuremas koguses paratsetamooli (apteek ju samas kohas).

Samas intensiivis tuli alati põles. Sai siis ka üks hommik uuritud, et mis mu näitajad olid, selgitati kenasti, et selliseid (loe: konkreetselt eluohtlike) sündmusi polnud, aga oli selliseid ja selliseid. Kuna ma viibisin intensiivis suht pikalt vahelduva eduga siis ...

Kaaspatsientidega muljetades (ju nad panid siiski mu häda tähele) selgus ka põhjus, miks on koridoris olevas "raamis" hommikuti tekk ja padi. Raamiga viidi patsiente opile. Eks ikka selleks, et raviv personal sellel raamil öösiti magada saaks.

Minul ükskõik, kas nad magavad või magavad raamil või kuskil mujal: kui abi saab siis on magamine OK!

PS! Olen ka ise oma töödega seoses nädal järjest 2÷3h öösel magada saanud ja ega üle nädala nii vastu pea. Lõppeks läheb unerütm nii sassi, et oledki üleval, ja selle rütmi tagasisaamine on raske.

PS2! Nägin netis ka ühte keset Eestit asuva suuremat sorti haigla teemaga fotot arstist, oli vist õkva op.ruumis padjaga, patsiendi küljest punased voolikud rippumas: kuidas küll näiteks mind söönud kurjade batsillide näol oli tagatud steriilsus? Minu arvates jaburdus³.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar