Esmaspäev, 24. aprill 2017

HAKKAB JÄLLE PIHTA?
Hommikul pestes tunnen suus vere maitset. Sain pea puhtaks ja vaatan siis ringi ja ... jeerum küll, nagu oleks siga tapetud ja siga jooksu pannud (lapsepõlves oli minu ülesandeks siga tappes augu juures passida ja verd ämbris segada, et klimpi ei tõmbaks). No kuidagi moodi sain enamvähem puhtamaks ja siis "kuival maal" räme vatirull ninaauku keeratud.
Ei jõudnud äragi kuivatada, kui juba nirises läbi. Ilmselgelt polnud mõtet uut panna, päris tugevalt tundus tulevat. Sai siis otsustatud eksperiment teha: no kui palju siis ikka võib inimese ninast verd tilkuda. Kraanikausi äravool kinni ja nii ma tilkusin 45 minutit järjest.
Kaasa "kilkas" üsna ärevalt, kui vannituppa tuli ... käsutas kohe tilgutamise lõpetada, midagi ette toppida ja valmistuda EMO-sse minekuks. Selleks ajaks sain ise ka juba aru, et peaks vist jah lõpetama, külm higi selgas, jalad tudisevad all. Tegin külmveekraani lahti, et see veri siis reoveepuhastusjaama poole saata ... võta näpust, või õigemini küll hiigelsuurest klimbist. See krdi klimp ei kavatsenudki lahkuda. Tegin siis oma hella käega sellele klimbile harakiri, mille tulemuseks oli suur kogus naaatukene väiksemaid klimpe, mis aga endiselt keeldusid lahkumast. Peagi voolas vesi ümbert ära ja see, mis alles jäi ... öäk.

Oma paks kaust terviselooga kaasa ja EMO-sse. Võtsin numbri, taskust viieka ja ID kaardi, tädi juba kutsus. Panin kausta tema ette ja laususin, et see on mu põhihaiguse haiguslugu. Tere, ... Teid kutsutakse õe poolt. mingi 5min vist sain oodata, kui käsutati sisse, istuge, vererõhk, temperatuur, mis ja kus ja kas. Aga minu suurt kausta ei vaadatud, isegi mitte sisukorda. Minge vastuvõtt nr 2. Lennult hoomati, et probleem on ninaverejooksus, mitte põhihaiguses? Huvitav ...

Vastuvõtt nr 2, seinal kuvarilt minu numbri taga: olete oodanud 8 min. Saabus arst, üsna tuttav tundus, kas tõesti seesama, kes 2014 ka verevoolu peatas? Tundub nii.

No lõppeks ei jäänudki arstil muud üle, kui minu kaust lahti võtta, sest ta ei saanud aru, miks ma ei võta Marevani, kui mulle on tehtud klapioperatsioon. Jaotis 2 ja paar min lugemist ja asi selge. Siis aga polnud õde, kes vereproovi võtaks. Telefon laua peal ja teda ennast mitte kuskil.

Lõppeks saabus ka õde ja mulle hakati pakkuma lahendust, et millist ma soovin, kolm varianti. Ühesõnaga, ravige end ise, me võime vatitupsukese jmt anda. No mida krt!? Arst sai minu vastusest üsna ühemõtteliselt aru, et minuga pole mõtet selliseid mänge mängida. Toimetas oma toimetamised ära, andis juhised ja võin minna. Seni pole nirisema hakanud, peale mingi läbipaista olluse marli servast.

See oli minu elu vist küll kõige kiirem käik nö läbi EMO, ca 30min.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar