Kolmapäev, 16. november 2016

VÄGA KURB
Juhtuski siis see, mida kartsin.
Ühel hommikul telefon piiksus imelikult vara, kes ikka nii vara tülitab? Sõnumis teade, et vägagi lähedane isik lahkus meie maailmast. Oi kurja, ma värisesin pool tundi. Sõna otseses mõttes. Võtsin pika vaheaja, enne kui hakkasin varasemate toimetuste osas koju tagasi sõitma.

Ühisosana mul temaga sarnane südameprobleem. Tal vist veel midagi ... aga ta oli noor inimene, äsja lapsevanemaks saanud. Jääks siis lapsele ka mingi mälestus vanemast, ei, saab vaadata matuse fotodelt.

Küsisin nii lahkunu arstilt kui ka oma arstilt, et mis siis saab, kui minugi järgmise korralise uuringu ajal selgub, et ... südame iseloomulikud mõõdud liiga suured ja lahkun paari aastaga. Avaldati kaastunnet, aga ei midagi meditsiini valdkonnast selgitusena.

Lihtsalt infoks: perearstile saadetud retseptisoovi pole siiani täidetud. Teisese terviseprobleemi tõttu sai käidud ka kohapeal ja uuritud vastuvõtus, et kui kaua kulub soovi ja retsepti (minusuguse püsiva tervisekahjustusega) vahel aega: mingi mõni päev, kui sedagi. Nüüdseks on möödas ca pea viis kuud!?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar